Pingeterikas periood võib mõjuda kaootiliselt ning laastavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Esimesena ilmnevad siiski kehalised ohunäitajad ning nende ignoreerimine võib kaasa tuua tõsisemaid tühistusi. Kehalistest ohumärkidest esimesed on vererõhu tõus ning unetus/väsimus. Seda viimast saab tavaliselt ühildada magamatusega või vähese REM unetsükliga. On ka muid viise kui siin end terve õhtu lõbustada, kuid kuidas siis ikkagi aeg maha võtta?
Esmalt tuleks üle vaadata oma toitumiskava ning igapäevased harjumused. Juhul, kui nii nimetatud elutüdimus hakkab peale tükkima, tuleks kirja panna kõik päevased faktorid. Vaid kõiki faktoreid eraldi vaadeldes saab selgeks teha teie elurütmi segavad tegevused ning stressi allikad.
a) Une kestvus (une kestvus sõltub nii inimese vanusest, füüsilist tervisest ning elukutsest)- inimese keha vajab keskmiselt 6-9 tundi rahulikku und. Lapsed vajavad enam und ning imikute uni on pea 2 korda pikem täiskasvanu une pikkusest.
b) Toitumiskava– toituda tuleb tervislikult ning mitmekesiselt. Võiks kasutada 90/10 reeglit, kus 90% ulatuses süüakse inimkehale vajalikke toiteaineid ning vitamiine sisaldavaid toite. 10% on nn patustamine, kus süüakse nii kiirtoitu kui ka raskesti seeditavaid magusaineid ning rasvaainetega tooteid.
c) Elukutse ja töörutiin- Keskmise tööpäeva pikkus on 8h ja nädalas 40tundi kokku. Ületundide puhul tuleb reguleerida ka oma und ning puhkeaega. Öötööl töötavad inimesed peavad tugevalt reguleerima oma puhkeperioodi.
d) Probleemid– probleemide lahendamise ajal tuleks vältida lühiajaliste lahenduste loomist( võib seda vaid äärmiselt raskete olukordade puhul).
Kuidas võtta aeg maha?
a) Koostage endale päevaplaan ning pange paika puhkamise aeg. Magamine ei ole ainuke puhkamise võimalus. Puhkamiseks loetakse ka niisama diivanil teleka vaatamist, muusika kuulamist ning hobidega tegelemist. Puhkamise alla ei lähe siiski sport ning vabaaja veetmise võimalused välistingimustes/spordisaalides. Parim aeg puhkuseks on peale lõunat 4-6 vahemikus. Peale tööd või koolist koju tulemist tuleks võtta vähemalt tund aega endale rahunemiseks ning tempo alandamiseks.
b) Valige endale tegevus, mis aitab teil lõõgastuda. Kõige parem puhkus on mõtete eemale saamine probleemidest. Kiire elu tempo juures on raske leida aega iseendale , kuid lemmiktegevustega tegelemine aitab siiski pakkuda võimalust stressi leevendamiseks. Üheks parimaks välistingimustes lõõgatavaks tegevuseks on kalapüük. Keskendutakse vaid loodusele, võimalusele saagi saamisele.
c) Sotsiaalmeedia ning nutiseadmed tuleks peale töölt lahkumist välja lülitada. Juhul kui siiski täiesti kommunikatsiooni seadmetest loobuda ei tohi, võiks oma telefoni lülitada hääletule režiimile. Selleks, et ei tekiks ahvatlust, tuleks telefon ja muud seadmed panna ruumi, kus päevasel ajal käiakse vähe. Magamistuppa telefoni jätmine on parim võimalus sotsiaalmeediast ning suhtlemisest eemaldumiseks.
d) Reisimine ning turismipunktid on ideaalne võimalus kodustest kohustustest ning tööprobleemidest eemaldumiseks. Vabal nädalavahetusel spa külastamine on meeldiv võimalus igapäevarutiinist eemale saamiseks. Kui eelarve seda aga ei võimalda, saab ka külastada peret või sõpru.
e) Puhka end välja magades ning muutus on märgatav juba esimestel päevadel. Neile, kellel nädala sees unest jääb puudu, tuleks soovitada valida päev, mil ka niisama päeval tukastamine on parim lahendus.
Millal tuleks aeg maha võtta?
Tundemärgid on järgmised:
a) Ärritud kiiresti
b) Õhupuudus ning tihe hingeldamine
c) Väsimus ning unetus
d) Tihe südame kloppimine
e) Lihasvalu (eriti kaelas ning rinnakus)
f) Pearinglus ning iiveldus
g) Isutus või ekstreemne vajadus süüa
Kehaliste märkide ignoreerimine on kõige suurem viga, mida inimene saab endale teha. Võtke aeg maha ka siis, kui tunnete vajadust puhkusele. Kui pikemaks reisiks või puhkuseks ei saa aega, leidke endale just parim võimalus stressi leevendamiseks.