PUR-vahuga soojustamine: kus see end ära tasub ja kus mitte

Pritsitav PUR-vaht on jõudnud pea igale ehitusfoorumile ja koos sellega ka kaks vastandlikku arvamust: üks leer peab seda imelahenduseks, teine kindlaks retseptiks, kuidas maja ära rikkuda. Tõde on tavapäraselt keskel — vaht on hea materjal, aga ainult õiges kohas.

Kaks vahtu, mida sageli segamini aetakse

Pakkumistes räägitakse lihtsalt „PUR-vahust“, kuid tegelikult on tegemist kahe üsna erineva materjaliga.

Avatud pooridega vaht on pehme, kerge ja soojusjuhtivusega umbes 0,035–0,040 W/(m·K) — soojapidavuselt seega mineraalvillaga võrreldav. Tähtsam on aga see, et ta laseb veeauru läbi ja konstruktsioon saab kuivada.

Suletud pooridega vaht on jäik, tihe ja märksa parem soojustaja: 0,022–0,028 W/(m·K). Sama tulemuse saavutamiseks kulub ligi kolmandiku võrra väiksem paksus. Ühtlasi on ta aga aurutõke — niiskus ei liigu läbi kummaltki poolt.

Just see erinevus otsustab, kas vaht sobib teie majja või mitte.

Kus vaht töötab hästi

Kõige selgem võit on keerukatel pindadel. Kaldkatuse sarikavahed, ebaühtlane sokkel, torude ja karkassi vahed — kohad, kus villaplaadi lõikamine jätab paratamatult õhulünki. Vaht paisub ja täidab pilud, nii et külmasild jääb tekkimata.

Teine hea koht on pinnasel lasuv põrand ja vundamendi välispind, kus suletud pooridega vaht kannatab niiskust ja isegi koormust. Kolmandaks madalad pööningud, kus iga sentimeeter kõrgust loeb.

Kus vaht teeb kahju

Kõige ohtlikum kombinatsioon on suletud pooridega vaht vana puitkarkassi või palgi vahel. Puit vajab võimalust kuivada. Kui see suletakse mõlemalt poolt aurutiheda materjaliga, koguneb niiskus konstruktsiooni sisse ja jääb sinna. Tulemuseks on mädanik, mida te ei näe enne, kui viimistluse maha võtate — sageli alles aastate pärast.

Vanas majas on ohutum valik avatud pooridega vaht või hoopis traditsiooniline hingav soojustus koos korralikult lahendatud aurutõkkega.

Neli küsimust, mida enne tellimist esitada

• Milline vaht? Nõudke konkreetset materjali nime ja soojusjuhtivust, mitte lihtsalt „PUR-i“.
• Kui paks kiht? Katuslakke on Eesti oludes mõistlik sihtida U-arvu 0,10–0,12 W/(m²·K). Suletud pooridega vahuga tähendab see umbes 200–250 mm, avatud pooridega tunduvalt rohkem.
• Kuidas lahendatakse aurutõke? Kui vaht ise selleks ei sobi, peab see kuskilt mujalt tulema.
• Mis saab ventilatsioonist? Kõige sagedamini unustatud punkt.

Tihe maja vajab ventilatsiooni

Pritsvaht teeb maja väga õhutihedaks — see ongi eesmärk. Aga kui varem käis õhuvahetus läbi pragude, siis nüüd ei käi enam kuskilt. Ilma sundventilatsioonita tõuseb õhuniiskus, aknad higistavad ja nurkadesse ilmub hallitus. Ventilatsioon tuleb soojustamise eelarvesse kohe sisse arvestada, mitte jätta „järgmiseks aastaks“.

Vaht on põlev materjal

PUR kuulub põlevate materjalide hulka ja seda ei tohi jätta katmata sinna, kus inimesed liiguvad. Elu- ja tehnoruumides peab pinnale tulema kipsplaat või muu tuletõkkekiht. Küsige pakkujalt materjali tuletundlikkuse klassi ja seda, millise kattega ta lahenduse ette näeb. Kui selget vastust ei tule, on seegi omamoodi vastus.

Paigaldus otsustab poole tulemusest

Vahtu pritsitakse kihtidena ja iga kiht vajab kuivamiseks aega. Liiga paks kiht korraga tähendab, et keskosa ei kõvene korralikult ning materjal võib hiljem koomale tõmbuda ja servadest lahti tulla. Aluspind peab olema kuiv ja piisavalt soe — külmale pinnale vaht korralikult ei naku.

Töö ajal ja mõni päev pärast seda on ruumis tugev lõhn ning kohta tuleb intensiivselt õhutada. Planeerige see aeg sisse, eriti kui tegemist on magamistoaga. Korralik paigaldaja katab kõik pinnad, mida ta ei soojusta, sest kõvenenud vahtu ei saa aknaklaasilt ega põrandalt enam ilusti maha.

Hind ja tasuvus

Ruutmeetri kohta on pritsvaht villast kallim. Vahe teeb tasa ainult siis, kui võidate midagi muud: ehituskiirust, ruumi või lahenduse kohas, kus vill lihtsalt hästi ei tööta. Lameda pööningupõranda soojustamiseks, kuhu villa saab lihtsalt lahti puistata, on vaht enamasti üle mõistuse kallis.

Küsige alati vähemalt kolm pakkumist ja laske need kirja panna nii, et materjal, paksus ja ruutmeetrid on eraldi välja toodud. Ainult siis saab neid omavahel võrrelda.