Määratlemata

Pingeterikas periood võib mõjuda kaootiliselt ning laastavalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Esimesena ilmnevad siiski kehalised ohunäitajad ning nende ignoreerimine võib kaasa tuua tõsisemaid tühistusi. Kehalistest ohumärkidest esimesed on vererõhu tõus ning unetus/väsimus. Seda viimast saab tavaliselt ühildada magamatusega või vähese REM unetsükliga. On ka muid viise kui siin end terve õhtu lõbustada, kuid kuidas siis ikkagi aeg maha võtta? 

Esmalt tuleks üle vaadata oma toitumiskava ning igapäevased harjumused. Juhul, kui nii nimetatud elutüdimus hakkab peale tükkima, tuleks kirja panna kõik päevased faktorid. Vaid kõiki faktoreid eraldi vaadeldes saab selgeks teha teie elurütmi segavad tegevused ning stressi allikad.

a) Une kestvus (une kestvus sõltub nii inimese vanusest, füüsilist tervisest ning elukutsest)- inimese keha vajab keskmiselt 6-9 tundi rahulikku und. Lapsed vajavad enam und ning imikute uni on pea 2 korda pikem täiskasvanu une pikkusest.

b) Toitumiskava– toituda tuleb tervislikult ning mitmekesiselt. Võiks kasutada 90/10 reeglit, kus 90% ulatuses süüakse inimkehale vajalikke toiteaineid ning vitamiine sisaldavaid toite. 10% on nn patustamine, kus süüakse nii kiirtoitu kui ka raskesti seeditavaid magusaineid ning rasvaainetega tooteid. 

c) Elukutse ja töörutiin- Keskmise tööpäeva pikkus on 8h ja nädalas 40tundi kokku. Ületundide puhul tuleb reguleerida ka oma und ning puhkeaega. Öötööl töötavad inimesed peavad tugevalt reguleerima oma puhkeperioodi. 

d) Probleemid– probleemide lahendamise ajal tuleks vältida lühiajaliste lahenduste loomist( võib seda vaid äärmiselt raskete olukordade puhul). 

Kuidas võtta aeg maha?

a) Koostage endale päevaplaan ning pange paika puhkamise aeg. Magamine ei ole ainuke puhkamise võimalus. Puhkamiseks loetakse ka niisama diivanil teleka vaatamist, muusika kuulamist ning hobidega tegelemist. Puhkamise alla ei lähe siiski sport ning vabaaja veetmise võimalused välistingimustes/spordisaalides. Parim aeg puhkuseks on peale lõunat 4-6 vahemikus. Peale tööd või koolist koju tulemist tuleks võtta vähemalt tund aega endale rahunemiseks ning tempo alandamiseks. 

b) Valige endale tegevus, mis aitab teil lõõgastuda. Kõige parem puhkus on mõtete eemale saamine probleemidest. Kiire elu tempo juures on raske leida aega iseendale , kuid lemmiktegevustega tegelemine aitab siiski pakkuda võimalust stressi leevendamiseks. Üheks parimaks välistingimustes lõõgatavaks tegevuseks on kalapüük. Keskendutakse vaid loodusele, võimalusele saagi saamisele. 

c) Sotsiaalmeedia ning nutiseadmed tuleks peale töölt lahkumist välja lülitada. Juhul kui siiski täiesti kommunikatsiooni seadmetest loobuda ei tohi, võiks oma telefoni lülitada hääletule režiimile. Selleks, et ei tekiks ahvatlust, tuleks telefon ja muud seadmed panna ruumi, kus päevasel ajal käiakse vähe. Magamistuppa telefoni jätmine on parim võimalus sotsiaalmeediast ning suhtlemisest eemaldumiseks. 

d) Reisimine ning turismipunktid on ideaalne võimalus kodustest kohustustest ning tööprobleemidest eemaldumiseks. Vabal nädalavahetusel spa külastamine on meeldiv võimalus igapäevarutiinist eemale saamiseks. Kui eelarve seda aga ei võimalda, saab ka külastada peret või sõpru. 

e) Puhka end välja magades ning muutus on märgatav juba esimestel päevadel. Neile, kellel nädala sees unest jääb puudu, tuleks soovitada valida päev, mil ka niisama päeval tukastamine on parim lahendus. 

Millal tuleks aeg maha võtta?

Tundemärgid on järgmised:

a) Ärritud kiiresti

b) Õhupuudus ning tihe hingeldamine

c) Väsimus ning unetus

d) Tihe südame kloppimine

e) Lihasvalu (eriti kaelas ning rinnakus)

f) Pearinglus ning iiveldus

g) Isutus või ekstreemne vajadus süüa

Kehaliste märkide ignoreerimine on kõige suurem viga, mida inimene saab endale teha. Võtke aeg maha ka siis, kui tunnete vajadust puhkusele. Kui pikemaks reisiks või puhkuseks ei saa aega, leidke endale just parim võimalus stressi leevendamiseks. 

Päikeseprillid aitavad kaitsta silmi UV-kiirguse eest ning ennetada kortse igal aastaajal.

Ka siis, kui taevas on pilves või päevavalgust jagub lühemaks ajaks, ei ole UV-kiirgus kuhugi kadunud. Lumistel päikeselistel päevadel võib see olla isegi intensiivsem kui suvel. Vaata lähemalt, miks peaksid kandma päikeseprille igal aastaajal.

Turvaliseks ja mugavamaks liiklemiseks

Päikeseprillid aitavad kaasa turvalisemale ja mugavamale liiklemisele nii suvel kui ka talvel. Auto juhtimiseks on hea valik polariseeritud ehk horisontaalset peegeldust blokeerivad päikeseprillid. Need aitavad vältida peegelduva valguse pimestavat mõju ning ümbruse detaile selgemalt näha. Nii tunned end roolis mugavamalt ja enesekindlamalt. 

UV-kiirguse kaitseks reisil

Kindlasti ei tohi päikeseprille unustada talvepuhkusel. Vali reisiks sobivad päikeseprillid sihtkohta arvestades. Nii mägedes kui ka soojemates regioonides on reeglina meie laiuskraadist kõrgem UV-indeks, seega päikeseprille tuleks õues viibides pidevalt ees hoida. Veekogude ääres ning lumistes ja jäistes tingimustes esineb palju pimestavat horisontaalset peegeldust, seega nii laevareisile, rannakuurortisse kui ka suusareisile sobivad hästi polariseeritud päikeseprillid. 

Reisides tasub veel meeles pidada, et kuigi rannakioskites või kohalikel turgudel müüdavad soodsa hinnaga päikeseprillid võivad atraktiivsed välja näha, ei pruugi need olla piisavalt kvaliteetsed. Päikeseprillide esmane ja kõige tähtsam eesmärk on silmade kaitsmine. Seega ära riski kõrge UV-indeksiga piirkondades reisides oma silmade tervisega ning kanna päikeseprille, millele võid kindel olla.

Kortsude edasilükkamiseks

Päevitamine ja päikese käes silmade kissitamine on olulised silmaümbruse kortsude tekitajad. Päike koormab niigi õrna silmaümbruse nahka ning kissitamine süvendab kortse. Kui kanavarbad on juba tekkinud, on keeruline ja kulukas aega tagasi pöörata. Kvaliteetsed päikeseprillid kortsude ennetamiseks tulevad igal juhul soodsamad.

Et silmi ja silmade ümbrust päikese eest kaitsta, vali võimalikult suure raamiga päikeseprillid ning kanna neid ka sügisel ka talvel.

Hea enesetunde nimel

Lisaks kortsudele võib eredast valgusest tingitud silmade kissitamine ja pingutamine põhjustada ka väsimust ja ebamugavustunnet. Et igast värskes õhus veedetud hetkest viimast võtta, investeeri kvaliteetsetesse päikeseprillidesse.

Kindlasti märkad erinevust, kui kannad häid päikeseprille jooksuringil, jalgrattaga sõites või loodusmatkal. Veekogude ääres on hea mõte kanda polariseeritud klaasidega päikeseprille. Need blokeerivad intensiivset valguse peegeldust veekogude pinnalt ning sobivad seega hästi näiteks kalastamiseks või veespordiga tegelemiseks mis tahes aastaajal. 

Kas otsid endale naiste polosärki, mis oleks veidi igapäevasema välimusega kui rohkem piduliku ja ametliku stiiliga särgid naistele, kuid mis oleks samas stiilsemad kui lihtsalt T-särk? Stiilsed ja samas mugavad naiste polosärgid võivad olla siin suurepäraseks vastuseks sinu soovidele ja vajadustele. Milliseid kriteeriume tuleks aga naiste polosärgi soetamisel arvestada, et saaksid kanda rõivaeset, mis on mugav ja vastab kõigile sinu vajadustele?

Miks on polosärgid nii populaarsed?

Polosärk on saanud populaarseks eelkõige oma lihtsuse tõttu. Sellel on minimaalselt kinnitusi, lühikesed varrukad ja kasutusel on kerge kangas – kõik need omadused iseloomustavad õiget naiste polosärki. Reeglina on polosärgil kahe nööbiga kaelus, mida saab olenevalt olukorra formaalsustest lahti või kinni nööpida. Sama stiiliga polosärk võib seega kasutamisel olla nii sportlik kui ka klassikaline.

Naiste polosärgi materjal

Materjal on naiste polosärgi valikul üks olulisemaid komponente. Materjal peab olema hingav, elastne ja mugav. Naiste polosärke on saadaval laias valikus naturaalsetest kuni sünteetilistest kangastest. Kõige sagedamini kasutatavad kangad on puuvill ja polüester. Polosärkide ostmisel arvesta seega materjaliga ja vali suviseks kandmiseks materjalid, mis on valmistatud kvaliteetsetest kangastest ja mis ei tõmbu kokku ega kortsu kergesti.

Polosärgi krae

Polosärgi krael on rohkem kui lihtsalt esteetiline tähendus. Krae peaks kaela kaitsma kuumal päeval põletava päikese eest. Põletavad päikesekiired on seega peamine põhjus polosärgi krae tõstmiseks ja sugugi mitte see, et see paneb sind lahedam välja nägema.

Varrukad

Enamik polosid kipuvad olema lühikeste varrukatega, mistõttu sobivad need ideaalselt sooja ilmaga kandmiseks. Oma kerge konstruktsiooni ja disainiga hoiavad need suvekuudel keha jahedana. Pikkade varrukatega naiste polosärgid sobivad suurepäraselt jahedamate temperatuuride jaoks, kuna need pakuvad sulle veidi lisasoojust.

Polosärgi värv

Polosärgi värv võib samuti olla oluline tegur. Valge või must naiste polosärk sobib hästi mis tahes muud värvi rõivastega. Kuid erksad toonid, nagu sinine, punane või roheline, võivad sinu riietusele ja stiilile värvi juurde anda, lisades samal ajal juurde ka isikupära, mis eristab sind teistest.

Naiste polosärkide kasutusvõimalused on piiramatud

Polosärgid on ideaalsed riided aktiivseks elustiiliks. Kanna neid tööl, matkal või sõpradega välja minnes ja oled alati stiilne! Polosärgid võivad sobida olenemata sellest, mis sinu päevakavas on: kas on aeg minna tööl koosolekule, koduaias aiatöödele või suunduda nädalavahetuseks matkale. Polosärgid tagavad, et näed võimalikult hea välja.

Polosärke saab niisiis kanda paljude tegevuste puhul, kuid need sobivad kõige paremini kuumadel päevadel või kandmiseks siis kui soovid välja näha moekam kui traditsioonilises särgis.

Polosärgid pole aga siiski mõeldud ainult suvekuudeks, sest neid saab kanda aastaringselt. Sügiseks ja talveks vali kindlasti mõned tumedamates toonides pikkade varrukatega naiste polosärk. Naiste polosärgid on seega väga mitmekülgne riietuse element, mis peaks sinu riidekapis alati olemas olema. Neid võib kanda kontoris, puhkusel või siis, kui soovid linnas asju ajada. Sõltumata sellest, millise stiili valid, veendu alati, et polosärk sobiks hästi ja vastaks sinu kehatüübile.

Vabakutselise tõlkijana on lihtne hakata endas kahtlema, sest enamik teist on vähemal või rohkemal määral kõrgete eesmärkidega perfektsionistid. Samuti on lihtne sattuda olukorda, kus tunned, et “midagi” sinu vabakutselise elus ei lähe nagu hästi, kuid sul on raskusi selle tuvastamisega (et seda muuta). Õnneks on mõned võtmeküsimused, millele vastates sa oma tegemistes uue lehekülje pöörata saad, kirjutab tõlkebüroo Eiffel.

Vabakutselistelt nende äri kohta uurides (mis neil hästi läheb ja mida tuleks muuta), esitame neile sageli neli küsimust:  

·        On sul piisavalt tööd?

·        Kas teenid piisavalt raha?

·        Kas naudid oma tööd?

·        Kas töötad saadud raha nimel liiga palju?

Vaatame järgnevas artiklis iga küsimusega seonduvat nüüd lähemalt.

1.      On sul piisavalt tööd?

Sellest on hea alustada: kas sul on piisavalt tegevust? Paljudel alustavatel vabakutselistel tõlkijatel ei ole. Kui soovid tõlkida 10 000 sõna nädalas, ent hetkel on see number 4000; või kui soovid arveldada 25 tunni eest nädalas, ent arveldad hetkel vaid 15 eest, on probleem lihtsalt selles, et vajad rohkem tööd.

Üks võimalus selleks on hakata ennast turundama!

Kui sinu töökoormus on parajasti väike, ei ole vaja ka karta, et sa ei tule suureneva töökoormusega (mida enda turundamine sulle loodetavasti tagab) toime. Olenemata sellest, kas sinu tellijateks on tõlkebürood või otsekliendid, hakka lihtsalt enda teenuse müümisega tegelema. Kui istud oma laua taga ja tööd parajasti pole, siis just sel ajal saad ja võiksid turundusega tegeleda.

2.      Kas teenid piisavalt raha?

See ei pruugi esimese küsimusega üldse seotud olla. Sulle võib aeg-ajalt tunduda, et sul pole piisavalt tööd, ent tegelikult on sinu sissetulekud piisavad. Nii võib juhtuda, kui hakkad näiteks mõne väga madalat hinda pakkuva (Poola) tõlkebüroo asemel oma teenust pakkuma suuremat tasu maksva Eesti tõlkebüroo ja tema klientide heaks. Või leiad sootuks mõned lõppkliendid.

Selle tulemusel võidki soovi korral vähe(m) töötada, ent teenida sama palju nagu rohkem töötades. Mõnikord ei pruugi sul mitu päeva tööd olla ja see võib kindlasti hirmutav tunduda. Kuu lõpus summasid kokku lüües võid aga positiivselt üllatuda.

Asja iva seisnebki töömahu ja sissetuleku eraldi vaatlemises. Kui tunned kerget paanikat, et pole viimasel kuul eriti tööd teinud, siis heida pilk ka oma viimase kuu tasule.

3.      Kas naudid oma tööd?

See faktor – teha tööd, mida oskad hästi ning mis on sinu jaoks nauditav ja tähendusrikas – on see, millele paljud vabakutselised tähelepanu ei pööra.

Läbipõlemine on tõlkevaldkonnas paraku üsna levinud. Läbipõlemine on tunne, et töötad liiga palju, liiga väikese raha eest või klientide jaoks, kes ei väärtusta sinu tööd ja näevad sind lihtsalt kui pisikest hammasratast suures masinas.

Kui sinu töö ei ole sinu jaoks huvitav ega tähendusrikas, on viimane aeg kaaluda teist tüüpi klientide heaks töötamist või muudele valdkondadele spetsialiseerumist.

4.      Kas töötad saadud raha nimel liiga palju?

Seda võib ette tulla esimestel vabakutselise aastatel. Sul võib olla palju tööd ja teenid korralikult, aga aasta lõpus numbreid kokku lüües selgub, et oled selle kõige nimel liiga palju rabanud.

Mõned võimalikud põhjused:

–        ehk kulub sul liialt aega ennast kaheldavate tegevuste abil turundades (käies näiteks kohalike tõlkebüroodega kohtumistel, mis on väga aeganõudev ega tasu end alati ära);

–        võib-olla spetsialiseerud sa liiga paljude erinevate valdkondade tõlkimisele, mis muudab su tõlkimise tempo aeglaseks.

Aja jooksul loksuvad sellised asjad aga paika – sul tekivad püsikliendid ning sa veedad rohkem aega tööd tehes, mitte tööd otsides. Ning kui välja kujuneb sulle kõige paremini sobiv (kitsam) valdkond, suudad sa lisaks töötada kiiremini ja efektiivsemalt.  

Toodud küsimused ja neile järgnenud mõttekäigud võivad tunduda elementaarsed, kuid võivad karjääri edendamisel abiks olla igal tasemel vabakutselistele tõlkijatele. Iseäranis kasulikud võivad need olla algajatele, aidates neil teha kindlaks, kuhu oma äri arendamiseks panustada võiks.

• Üha enam leidub tõendeid, et snusi tarbimise abil on võimalik suitsetamisest täielikult loobuda.
• Enamik sigarettide suitsetajatest soovib sellest loobuda, kuid vähesed suudavad seda tegelikult teha. Paljud suitsetajad on tunnistanud, et vajavad sigarettidest loobumiseks abi.
• Rootsi meeste seas on suitsetamise määr oluliselt langenud kuna snusi tarbimine on tõusnud, mis viitab sellele, et suitsuvaba nikotiini tarbimine võib selle languse eest vastutada.
• Epidemioloogia uuringud on näidanud, et snus võib olla tõhus suitsetamisest loobumise abivahend.
• Suitsetamise asendamisel snusiga võib olla mitmeid eeliseid sh ühiskonna üldise tervisliku seisundi paranemine.

Miks peaks keegi kaaluma snusi kasutamist suitsetamisest loobumiseks?

Valdav enamik suitsetajatest soovib sellest loobuda ja omakorda enamik neist väidavad, et vajavad selleks abi. Ainult 2% neist inimestest jõuab igal aastal reaalselt oma eesmärgini. Enamik usub, et suitsetamisest loobumiseks on vaja tuge. Ilmselgelt on vaja mis tahes meetodit, eriti mitteametlikku, mille abil sõltuvuses olev isik saaks lõpuks ometi oma pahe seljatatud.

Milliseid tõendeid on selle kohta, et snusi kasutamise abil on võimalik suitsetamisest loobuda?

Rootsis aja jooksul nähtud suitsetamise muster on erineb oluliselt teiste riikide omast. Viimase 20 aasta jooksul on sigarettide tarbimine oluliselt vähenenud, samal ajal kui nikotiinipadjakeste kasutamine on muutunud populaarsemaks, eriti meeste seas. See silmatorkav pöördvõrdeline seos viitab sellele, et Rootsi mehed võisid suitsetamisest loobumiseks kasutada snusi. Seda hüpoteesi spetsiaalselt uurinud epidemioloogilises uuringus leiti, et snusi kasutamine oli seotud suitsetamisest loobumisega. Samuti on Rootsi üldsus tunnistanud, et snus on lihtne ja mugav viis suitsetamise seljatamiseks.

Uuringud näitavad, et mitmed suitsetajad loobusid suitsetamisest just tänu snusile. Lisaks ilmnes uuringutest, et suitsuvaba nikotiini tarvitavatel inimestel õnnestub suitsetamine maha jätta suurema tõenäosusega kui neil, kes kasutavad muid abivahendeid nagu nikotiiniplaastrid- või näts. Olenemata sellest on väite tõestamiseks vaja rohkem kliinilisi uuringuid, et tõestada snusi ja suitsetamisest loobumise positiivset seost.

Mis on snusi kasutamise eelised?

Sellel on mitmeid olulisi eeliseid. Esmalt on nikotiinipadjakesed kättesaadavad ilma retseptita ning võivad olla oluliselt soodsamad kui traditsioonilised asendusravimid. Samuti seostatakse snusi kasutamist suitsetamisest tulenevate terviseriskide kohese vähenemisega. Hiljuti kinnitas tehtud kvantitatiivne analüüs, et snusi kasutamisega seotud terviseriskid on oluliselt väiksemad kui suitsetamisega seotud riskid.

Kas snusi kasutamine suitsetamisest loobumiseks on ohtlik?

Kogukondades on olnud rahvatervise üle arutelusid, kus on fookus on snusi propageerimine suitsetamisest loobumiseks. Kriitikud kardavad, et sellel võivad olla soovimatud tagajärjed ning väidavad, et ainus riskivaba viis halvast harjumusest vabanemiseks on siiski loobuda kõikidest tubakatoodetest.

Arvestades aga pikaajalise suitsetamise tagajärjel tekkivaid terviseohte ja vajadust tõhusate suitsetamisest loobumise vahendite järele, usuvad paljud inimesed, et on oluline katsetada ja uurida erinevad vahendeid ja meetodeid sh snusi võimaliku seost.

Suitsetamisest loobumine on väljakutsuv ja suur protsent inimestest soovib seda teha, kuid neil puuduvad selleks vahendid. Loomulikult ei ole sigarettide asendamine snusiga mõnuainetest täielikult loobumine, kuid pikas perspektiivis võib selle abil jõuda soovitud eesmärgini, milleni ka parima tahtmise juures ei jõuta. Tutvu Pouchy.eu e-poes oleva laia snusi valikuga ning asenda sigaretid snusiga juba täna.

Inimese immuunsüsteem jaguneb kaasasündinud ja omandatud immuunsuseks. Omandatud immuunsüsteem kujuneb kokkupuutes erinevate antigeenidega, näiteks infektsioonhaiguse läbipõdemise tagajärjel või vaktsineerimisel.  Seevastu kaasasündinud immuunsüsteemi, mille moodustavad nahk, soolestiku mikrofloora, limaskest, ensüümid ja spetsiifilised vererakud mõjutab suurel määral meie eluviis.

Kui jutt läheb immuunsüsteemi tõhusale turgutamisele, tuleb enamjaolt arutluse alla karastamine, värskes õhus viibimine, sport, puhkus, stressi ohjamine, tervislik toitumine ja mitmesuguste toidulisandite tarvitamine. Ent kas olete kunagi mõelnud immuunsuse tugevdamisele nina limaskesta kaudu?

Nina limaskest on meie organismi „filter“

Nina limaskest osaleb immuunsüsteemi tegevuses. See toimib pindmise immuunsüsteemi ehk kaitsebarjäärina – nina limaskestas asuvad karvakesed püüavad kinni sissehingatavas õhus leiduva tolmu, kahjulikud ained ja mikroobid. Terve limaskest kannab hoolt selle eest, et kopsudesse jõuaks soe puhas õhk ning hingamine toimuks kergelt ja ühtlaselt. Võime julgelt väita, et nina abil saab meie organism eluenergiat, niisiis oleneb ninaõõne seisukorrast ka organismi teiste süsteemide talitlus ja meie üldine enesetunne.

Suur osa viirusi ja patogeene jõuab meie organismi teatavasti piiskade kaudu, kui me need õhuga sisse hingame. Kui nina limaskest on kuiv või ei ole puhas, ei suuda see sissehingatavat õhku filtreerida ja normaalne hingamine on häiritud. Ninaõõnes hakkavad paljunema mikroobid, mis võivad hõlpsalt jõuda kopsudesse ja mujale organismi. Kui organism on nõrgenenud, saab sellest ideaalne keskkond mitmesuguste nakkuste levikuks. Seega võib ninaõõne kehv seisund tuua peale nohu kaasa ka tõsisemaid haiguseid.

Loe lisa Kavalpea Apteegist

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad EUSO (European Union Science Olympiad).

EUSO on EL liikmesriikide kuni 16aastastele teadusest huvitatud koolinoortele mõeldud võistkondlik olümpiaad.

EUSO korraldamise eesmärgid on

• stimuleerida noorte aktiivset huvi loodusteaduste vastu
• edendada ja tunnustada noorte täiuslikkusepüüdlusi teaduslikes otsingutes
• kujundada teadlase elukutse positiivset imagot noorte hulgas
• süvendada arusaama teaduse olulisusest ühiskonnas
• innustada õpilasi, koole ja kogu ühiskonda süvendatult omandama teaduslikke teadmisi
• vahetada LTT valdkonna õpetamise kogemusi ja õppematerjale EL liikmesriikide vahel
• tihendada EL liikmesriikide õpilaste ja õpetajate/mentorite koostööd

EUSO-l osalevad EL liikmesriikide võistkonnad. Iga riik võib olümpiaadile saata kaks kolmeliikmelist võistkonda. Võistkonna liikmeteks võivad olla õpilased, kelle vanus võistlusele eelneva aasta 31.detsembriks ei ole ületanud 16 eluaastat. Iga võistkonnaga on kaasas 3 täiskasvanud mentorit – bioloogia, füüsika ja keemia valdkonna asjatundjat. Mentorid moodustavad ühtlasi EUSO rahvusvahelise žürii. Rahvusvahelise žürii ülesandeks on ühtlustada korraldava riigi poolt pakutavad ülesanded vastavaks kõikide riikide vastava vanuseastme õppekavadele ning tõlkida ülesanded oma õpilastele.

EUSO-l antakse võistkondadele lahendamiseks kaks mahukat eksperimentaalset ülesannet, milles on integreeritud kolm valdkonda – bioloogia, keemia ja füüsika (loomulikult ka matemaatika kui kõikide teaduste universaalne keel). Kõik kolmeliikmelised võistkonnad peavad lahendama kummalgi võistluspäeval 4 tunni jooksul ühe kompleksse, loovust ja iseseisvaid uurimisoskusi nõudva eksperimentaalse ülesande, mis võib koosneda mitmest alaülesandest.

Esimene EUSO toimus 2003.aastal Iirimaal ja sellest võtsid osa 7 riigi võistkonnad. EUSO-ga liitumiseks peab riigi esindaja osalema vaatlejana vähemalt ühel EUSO-l. Eesti liitus EUSO-ga 2004.aastal Groningenis toimunud EUSO-l (vaatlejana osales TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp). Selle järelmina korraldas TÜ teaduskool 2004/2005.õ-a esimese Eesti loodusteaduste olümpiaadi (ELO). ELO tulemuste alusel moodustati riigi esindus Eesti esimeseks ametlikuks osalemiseks EUSO-l ja alates 2005.a. Iirimaal toimunud neljandast EUSO-st on Eesti osalenud kõikidel hilisematel olümpiaadidel. Alates esimesest Eesti loodusteaduste olümpiaadist 2004/2005 on selle žürii esimeheks ja Eesti esindajaks EUSO rahvusvahelises komitees TÜ keemia instituudi lektor Karin Hellat. EUSO rahvusvahelise komitee president on selle idee autor ja ellukutsuja, toonane Dublini ülikooli õppejõud Michael A. Cotter.

Eesti võistkonnad on olnud EUSO absoluutvõitjad 2008 ja 2012. Aastal 2008 karika pälvinud võistkonda kuulusid Katrin Kalind Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Taavi Pungas Tallinna Reaalkoolist ja Stanislav Zavjalov Narva Humanitaargümnaasiumist. 2012.aastal sai üldvõidu võistkond, kuhu kuulusid Mette-Triin Purde Tallinna Prantsuse Lütseumist, Timothy Henry Charles Tamm Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Uku-Kaspar Uustalu Tallinna Reaalkoolist). Kuldmedali-väärilisi sooritusi on meie õpilastel olnud veel ka 2015.a. (kuldmedali pälvisid mõlemad Eesti võistkonnad), 2013, 2011, 2010, 2009 ja 2007.a.

EUSO korraldamine toimub rotatsiooni põhimõttel kõikides EUSO-ga liitunud riikides. 2016.aastal toimuva 14. EUSO korraldajaks on Eesti. Olümpiaad toimub 7.-14.mail 2016 ja olümpiaadile on oodatud kõigi EL liikmesriikide võistkonnad. Võistlusvoorud toimuvad Tartu Ülikooli laborites, olümpiaadi lõpetamine Tallinnas Lauluväljakul. Lisaks võistlusvoorudele on kavandatud ka sisukas vaba-aja programm õpilastele ja mentoritele, mille raames tutvustatakse osalejatele Eesti vaatamisväärsusi (peamiselt loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud paiku) – ekskursioonid viivad õpilasi Kaevandusparki, Järvemuuseumi, Soomaale, Särghauale, Jääaja keskusesse jm. Toimuvad üritused AHHAAs, Auras ja Mektorys (TTÜ). Oma eakaaslastega EL riikidest korraldavad kohtumise Tartu Tamme gümnaasiumi õpilased esimese võistluspäeva õhtul.

Olümpiaadi läbiviimiseks on Haridus- ja Teadusministeeriumi juurde moodustatud juhtkomitee, kuhu kuuluvad kõikide olümpiaadiga seotud institutsioonide esindajad (HTM, TÜ, EMÜ, TTÜ, AHHAA ja Tartu LV). Olümpiaadi peakorraldajaks on Tartu Ülikool. 14.EUSO direktor on Karin Hellat, korralduskomitee juht TÜ teadusprorektor Marco Kirm. Olümpiaadi korraldamisel löövad kaasa paljud üliõpilased, kes õpilasena on ise rahvusvahelistel koolinoorte teadusolümpiaadidel osalenud.

14. EUSO korraldamist ja Eesti võistkonna ettevalmistamist rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

EUSO ametlik veebileht on: www.euso.ie

Eestis toimuva 14.EUSO veebilehe aadress on: www.euso2016.ee